25. mail korraldas HARNO koolituskeskus veebiseminari, kus toonitati, et hästi tuulutatud klassiruumides on vähem haigustekitajaid ja õpilaste õpitulemused võivad paraneda isegi kuni kümme protsenti.
Seminari avas Indrek Riisaar (HTM), rääkides ministeeriumi plaanidest koolide sisekliima parandamisel. Insener Jürgo Preden (Thinnect) tutvustas CO2 taseme mõõtmise võimalusi siseruumides. Sisekliima mõju õppimisvõimele tutvustas psühholoog Mart Murdvee (PE Konsult) ning ventilatsioonisüsteeme ehitavaid firmasid insener Karl Erik Kalmus (Smart Vent).
“Insener Jürgo Preden osutas, et CO2 sisaldus õhus on kõigest 0,041 protsendi ringis, kuid ometi näitab just selle gaasi tase kõige paremini õhu kvaliteeti, sest kui süsihappegaas on normi piirides, on seal normi piires ka õhus lenduvaid tolmuosakesi, viirusi kandvaid aerosoole jms. Preden selgitas, et viiruste osakesi ventilatsioonita ruumist välja ei saagi, sest viirusega laetud aerosoolid püsivad õhus tundide kaupa, näitamata vähimaidki allapoole langemise märke. Ainult ventilatsioon viib nad ruumist välja.
Preden lisas, et CO2 sisalduse kasvu õhus märkab inimene alles siis, kui tal on tekkinud umbse ruumi tunne, peavalu ja muud sümptomid. Seepärast tuleks kasutada CO2 taset mõõtvaid sensoreid, mis annavad CO2 taseme tõusust juba enne sümptomite teket märku. Õpetaja saab siis õigel ajal klassi aknad avada või ventilatsioonile võimsust lisada.
CO2 sensorid peaksid olema igas klassis, ütles Preden. Mõnes koolis on pandud sensor kokkuhoiu huvides ainult ventilatsiooni väljatõmbekanalisse, kuid see on poolik lahendus, sest sensor näitab ainult hoone õhu keskmist CO2 sisaldust. Samas võib mõnes klassis olla CO2 sisaldus palju madalam, teises, ülerahvastatud klassis aga palju kõrgem.
Kõige lihtsam lahendus on panna igasse klassi eraldi CO2-andur, et õpetaja saaks jälgida selle näite ning vajadusel reageerida, ütles Preden. Järgmine ja keerukam lahendus on andurite juhtmete kaudu keskse töölauaga ühendamine. Selline lahendus annab pideva ülevaate kõigi ruumide olukorrast ja võimaldab kiiresti meetmeid rakendada. Samas on juhtmete paigaldamine ajamahukas ja kulukas. Kolmandaks on traadita lahendused, kus sensorid koguvad ruumides andmeid CO2 taseme kohta ja kesksel töölaual on olemas ülevaade kõigi ruumide olukorrast kõigi tundide ajal ja ka pärast tunde. Selline süsteem pannakse hoones üles mõne tunniga.
Jürgo Predeni firma Thinnect on paigaldanud CO2 taseme jälgimise juhtmeteta andurid kõikidesse klassidesse Tallinnas Kalamaja põhikoolis, Gustav Adolfi, Laagna, Pelgulinna ja Kristiine gümnaasiumis ning 32. keskkoolis. Nendes koolides saab keskse töölaua järgi jälgida, kuidas CO2 tase koolimajas päeva jooksul muutub. Analoogiline lahendus on Kohtla-Järve Karukese lasteaias.”
Loe lähemalt Õpetajate Lehest.
Täistpikkuses seminar:
